29.05.14

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Geoloogiline aluspõhi algab Are vallas ca 25 m sügavusel ja ulatub ca 490 m sügavuseni. Aluspõhja lubjakivikiht on maapinnale kõige lähemal Tabria külas. Valla madalamates osades on peamiselt liivsavise pinnakattega jääjärvetasandikud ja liivased meretasandikud. Vettpidavate setete (savi ja aleuriit) ulatusliku leviku tõttu on kunagised jääjärvetasandikud hiljem kattunud turbaga ja muutunud sootasandikeks. Piirkonnale on iseloomulik väga suur viirsavi lasundi paksus (kohati kuni 30 m) ning turbakihtide ja läätsede ning kolloidse orgaanilise aine esinemine liivakompleksis

Are vald kuulub maastikuliselt Pärnu madaliku regiooni. Ala on tasane, ühtlase languga valla põhjaosast (absoluutkõrgus 30 m) lõuna ja edela suunas (absoluutkõrgused 10 m). Vastavalt maapinna kõrgusele suureneb ka liivakihi paksus viirsavil. Pinnamoes on valitsevaks lainjas moreentasandik üksikute väikevoortega ja Balti jääpaisjärve poolt tekitatud liivaluidetega. Suurem osa maapinnast on tasane ja halva vee pindmise äravooluga

Mullatekke lähtekivimiks Are vallas on enamasti happelise mullareaktsiooniga aluskivim (peamiselt savi), mis annab oma osa muldade happesuse suurendamisel. Valla lõunaosas on mullad (boniteet 30-40 hindepunkti vahel) valdavalt soostunud, liigniisked ja kohati märjad, põhjapoolsemas osas on põllud aga kõrgemad ning kohati esineb kamarmuldi (40-50 hindepunkti).

Maavaradest võib Are valla territooriumil leida turvast (suurem osa turbavälju jääb siiski Sauga valla territooriumile) ja kruusa, mille varud on suures osas ammendatud. Vallas asub osa üleriigilise tähtsusega Lavassaare turbamaardlast ning osa kohaliku tähtsusega Pööravere turbamaardlast.

Eesti esialgse radooniriski levialade kaardi (Eesti Geoloogiakeskus 2004, 1:500 000) põhjal (joonis 3.2) on Are vallas tegemist normaalse radooniriskiga alaga, kus asuvad normaalse looduskiirgusega pinnased.

Are valla territooriumil levivad 3–17 m paksuse savikate kvaternaarisetete (liivsavi, liivsavimoreen, soosetted, harvem saviliiv ja saviliivmoreen) kihi all Alam-Siluri vettandvad karbonaatkivimid. Valla põhjaosas on põhjavesi keskmiselt 20 m sügavusel ja mida ranniku poole, seda lähemal see maapinnale paikneb. Põhjavee liikumissuund on edela ehk Pärnu lahe suunas. Valla puurkaevude sügavus on Are alevikus 30–50 m (Jaagarahu–Jaani veekiht) ning kohati on probleeme raua ülenormatiivse sisaldusega. Suigu küla puurkaevud võtavad vett 113-140 m sügavusel (Adavere–Raikküla veekiht) ning probleeme on kloriidide, fluoriidide, naatriumi ja boori ülenormatiivse sisaldusega.

Eesti Geoloogiakeskuse koostatud "Eesti põhjavee kaitstuse kaardi" (mõõtkava 1:400000) põhjal (joonis 3.3) on põhjavesi enamuses Are vallast (Niidu, Suigu, Eavere, Pärivere ja Are piirkonnas) nõrgalt kaitstud, loodeosas (Eavere piirkonnas) ka kaitsmata. Keskmiselt on põhjavesi kaitstud valla lõuna- ja idaosas.

Joonis 3.3. Väljavõte Eesti Geoloogiakeskuse „Eesti põhjavee kaitstuse kaardist" Are valla territooriumil.

 

Veekogud

Are vald kuulub Pärnu jõe valgalasse, mis on suurima valgalaga jõgi Eestis. Are valda läbib kirdest edelasse 77 km pikkune Sauga jõgi, mille ääres asuvad ka Are ja Suigu asulad. Sauga jõkke suubub mitmeid jõgesid ja kraave (kokku 15 tk), milledest märkimisväärsemad on Are jõgi, Kalda oja, Elbu oja ning Räägu oja. Seisuveekogudest võib nimetada endistesse karjääridesse tekkinud järvi Suigu külas (Raidla kruusakarjäär) ja Niidu külas ning Pärivere paisjärv Pärivere külas.

Sauga jõgi Suigu külast kuni Pärnu jõeni reostustundlik veekogu.

Sauga jõe kallastel on vahetult mulla-, turba- või mereliivade kihi all kuni kümne meetri paksune jääjärvelise tekkega viirsavi. Nii nagu viirsavi, on ka tema all ja karbonaatkivimitest aluspõhja peal olev veega küllastunud savi-liiv moreen pärit viimase jääaja lõpust. Just viirsavid ja teised savi- ning aleuriidipinnased on nende väikese nihketugevuse tõttu Eesti oludes eriti lihkeohtlikud. Olulist rolli mängib ka põhjaveetaseme kõrgus ning kiire veetaseme langud jões. Viimane tõsisem maalihe toimus 2005. aasta detsembris, kui Sauga jõe ääres Nurme silla lähedal varises kallast 125 m ulatuses. Lähim maja asub varisenud alast mõneteist meetri kaugusel. Maalihet võivad põhjustada nii hoonete ehitamisest tingitud lisaraskus nõlvale kui ka põrkekalda olemasolu (kallas, mida vesi uuristab), mille koosmõju võibki põhjustada vajumise.

Veekogude kallaste kaitse toimub vastavalt Looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) ja Veeseaduse). Looduskaitseseadusega on sätestatud kalda piiranguvöönd ja kalda ehituskeeluvöönd ning loetletud vööndites kehtivad piirangud. Veeseaduses on sätestatud veekaitsevöönd ja kallasrada.

Kuna Are vallas on mitmeid jõgesid, ojasid ja kraave, asub vallas ka mitmeid kuivendusalasid. Järgnev joonis 3.4 annab ülevaate Are vallas paiknevatest kuivendusaladest.

Joonis 3.4. Kuivendusalad (tumedad alad) Are vallas (Allikas: www.pria.ee).

 

Kaitsealad ja kaitstavad loodusobjektid ning muinsuskaitseobjektid

Looduskaitseseaduse § 14 on sätestatud, et kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;

3) väljastada metsamajandamiskava;

4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;

6) anda projekteerimistingimusi;

7) anda ehitusluba,

8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

 

Natura 2000 alad

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitsealade võrgustik, mille moodustavad Euroopa Liidu jaoks oluliste liikide ja elupaigatüüpide kaitseks määratud alad. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad - linnuhoiualad ja loodushoiualad.

Vastavalt Maa-ameti Natura 2000 kaardirakendusele ja Eesti Looduse Infosüsteemile (EELIS) asuvad Are valla territooriumil Natura 2000 aladest Kõrisoo loodusala ja Kuiaru loodusala (joonis 3.5).

Kõrisoo loodusala, mille pindala on 33 ha, on loodud Pärnu maakonnas loodusdirektiivi II lisa liigi elupaiga kaitseks. Liik, kelle elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Kuiaru loodusala, mille pindala on 222 ha, on loodud Pärnu maakonnas loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).

Vastavalt Looduskaitseseadusele (RT I 2004, 38, 258) moodustatakse hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist.

 

Kaitsealad

Are vallas asuvad Are mõisapargi kaitseala ning Kuiaru looduskaitseala (joonis 3.5).

Joonis 3.5. Are valla territooriumil asuvad kaitsealad (tähistatud punasega) ja Natura 2000 alad (tähistatud sinisega) (allikas: www.maaamet.ee).

Are mõisapark on 6 hektari suurune park Are endise mõisahoone ümber. Pargis asub II Maailmasõja ohvrite ühishaud.

Kuiaru looduskaitseala kaitse-eeskiri võeti vastu 30.03.2007.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 93. Kaitseala asub Pärnu maakonnas Are vallas Võlla külas ja Tori vallas Kuiaru külas. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta vanade loodusmetsade ja rohunditerikaste kuusikute elupaigatüüpe ning III kaitsekategooria liike nagu pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), roomav öövilge (Goodyera repens) ja harilik ungrukold (Huperzia selago) ning nende elupaiku. Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks (looduslik Tammiste ja hooldatav Niimiste), mille kaitse eesmärkideks on vastavalt metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud:

1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine;
4)inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas;
5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine;
6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.

Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada:

1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist;
2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;
3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist;
4) jahipidamist;
5) kalapüüki;
6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustöid;
7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust;
8) pilliroo ja adru varumist.

 

Kaitsealused liigid

EELIS'e [Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): KeM Info- ja Tehnokeskus] andmetel elutseb Are vallas I kaitsekategooria liikidest väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kelle elupaigad (kuus tk) asuvad Tabria külas, Niidu külas, Võlla külas ja Elbu külas. Kaitsealustest taimedest on esindatud III kaitsekategooriasse kuuluvad eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) Tabria külas ning harilik ungrukold (Huperzia selago), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata),
pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja  roomav öövilge (Goodyera repens) Võlla külas.

 

Püsielupaigad

Püsielupaik looduskaitseseaduse tähenduses on väljaspool kaitseala asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht ning lõhe või jõesilmu kudemispaik.

Are vallas on kaitse alla võetud mitmed taimede ja loomade püsielupaigad. Võlla, Tabria, Niidu ja Elbu külades on kaitse all 6 väike-konnakotka püsielupaika ning Tabria külas asub Kõrissoo eesti soojumika püsielupaik. Kõikidel püsielupaikadel on ka sihtkaitsevööndid.

 

Vääriselupaigad

Vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes nõudlikud liigid: loomad, seened, samblikud ja taimed. Need on kohad, kus võib leida ohustatud või haruldasi putuka-, sambla- ja samblikuliike.

Are vallas asub 28 vääriselupaika, neist 15 Võlla, kolm Murru, kolm Elbu, kaks Eavere, üks Lepplaane, üks Parisselja ja üks Tabria külas ning kaks Are alevikus. Vääriselupaikades on metskondade majandustegevus peatatud. Sealhulgas on vääriselupaikades keelatud metsa raiumine (va erakorralised raied keskkonnateenistuse nõusolekul), metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine ning samuti telkimine ja lõkketegemine. Vääriselupaikade kirjeldus ja nende säilitamiseks vajalike meetmete kirjeldused peavad olema ära toodud metsamajandamiskavas.

 

Muinsuskaitseobjektid

Are valla territooriumile jääb Kultuurimälestiste riikliku registri alusel 3 arheoloogiamälestist (tabel 3.1), mis on kinnismälestised. Lisaks on vallas 2 kunstimälestist.

Tabel 3.1. Are valla muinsuskaitseliste objektide nimekiri

Jrk nr

Reg nr

Mälestise nimi

Aadress

1

11718

Linnus „Akupere linnus"

Niidu küla

2

11719

Linnus „Lõimemägi"

Niidu küla

3

11720

Kivikalme

Tabria küla

Mälestise kaitsevööndiks on üldjuhul 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, v.a juhul, kui mälestiseks tunnistamise aktis või kaitsekohustuse teatises on märgitud teisiti.

Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:

  • maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd;
  • puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine.

Juhul, kui kaitsekohustuse teatises ei ole märgitud teisiti, on Muinsuskaitseameti ning vallavalitsuse loata kinnismälestisel keelatud järgmised tegevused:

  1. konserveerimine, restaureerimine ja remont;
  2. ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ning lammutamine;
  3. katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õuede kinni- ja täisehitamine;
  4. ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ning kruntimine;
  5. krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine;
  6. katusemaastiku, ehitiste fassaadide, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine;
  7. ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide, nagu reklaami ja info paigaldamine ning katusele tehnilise seadme paigaldamine, samuti muul viisil mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine;
  8. siseruumis avatud detailide, ehituselementide ja -konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine;
  9. algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; 
  10.  teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine;
  11. haljastus-, raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine;
  12. teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning reklaami paigaldamine.

 

Rohevõrgustik ning miljööväärtuslikud ja väärtuslikud maad

Are valla maa-alale jääva rohelise võrgustiku määratlemisel on lähtutud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks on tagada Pärnumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, pool-looduslike ja teiste väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Roheline võrgustik koosneb tugi- ehk tuumaladest ja neid ühendavatest siduselementidest, nn rohekoridoridest. Roheline võrgustik täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades neid looduslike aladega ühtseks terviklikuks. Metsaalad on kogu Pärnu maakonda hõlmava rohelise võrgustiku põhiosa.

Are vallas asuvad kas osaliselt või täielikult kuus rohelise võrgustiku tugiala (T9 – väike maakondliku tähtsusega) ning neid ühendavad mitmed rohelised koridorid, milleks on 0,25 km laiused koridorid K9 (väike maakondliku tähtsusega) ning 1 km laiused koridorid K8 (suur maakondliku tähtsusega). Mitmes kohas valla ääremail (kahes kohas Võlla külas ning ühes kohas Parisselja ja Kurena külas) lõikuvad rohekoridorid teedega, tekitades rohekoridori konfliktala.

Are valla väärtuslike maastike määramisel on lähtutud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Väärtuslik maastik antud dokumendi mõistes on inimtegevuse käigus kujunenud kultuurmaastik. Selle kohaselt Are valla territooriumile väärtuslike maastike ei jää, küll aga paikneb Parisselja külas pärandkultuurmaastik, milleks on Parisselja puisniit. Lisaks asub vallas kaks kaunist tee- ja veeteelõiku, milleks on Lavassaare-Tootsi raudtee valla põhjaosas ning Sauga jõe keskjooks (joonis 3.6).

Joonis 3.6 Are valla rohevõrgustik ja miljööväärtuslikud alad (Allikas: Pärnu maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused).

Pärnu maakonna teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on toodud järgmised rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused:

  • Tugialadel ja koridoridel on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib arendada majandustegevust, va veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad.
  • Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei lange alla 90%.
  • Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore.
  • Kaitstavate liikide elupaikades on metsa raadamine keelatud.
  • Ehituskeeluvööndi maksimaalse laiuse tagamine.
  • Rohevõrgustiku koridore lõikavale maanteele tuleb planeerida migratsioonikoridorid.

KSH käigus korrigeeriti Are valla rohevõrgustiku piire (vt ptk 4.5 ja lisa 3).

 

Klimaatilised tingimused

Are vald kuulub klimaatiliselt Lääne-Eesti regiooni. Piirkonna kliima on suhteliselt pehme, mis on tingitud eelkõige mere lähedusest. Valda iseloomustavad meteoroloogilised näitajad on saadud Pärnu Meteoroloogia- ja Hüdroloogiajaama pikaajaliste vaatluste (1961-1990. a) alusel ning need on järgmised:

Temperatuur

Palju-aastane keskmine temperatuur 5,5 0C

Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur 17,2 0C

Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur - 5,8 0C

Temperatuuri absoluutne maksimum 32,6 0C

Temperatuuri absoluutne miinimum -34,5 0C

 

Tuul

Keskmine aastane tuulekiirus 4,7 m/s

Maksimaalne tuulekiirus (puhang) 34 m/s

 

Sademed

Aasta keskmine sademete hulk 660 mm

Sademetega päevade arv aastas (≥1,0 mm): 120

Kuu keskmine sademete hulk:

maksimaalne (juuli ja august) 75 mm

minimaalne (veebruar) 29 mm

 

 

Toimetaja: TERJE VÕSUMETS