Igaüks võib

  1. Vabalt looduses liikuda
  2. Viibida tähistamata eramaadel päikesetõusust loojanguni
  3. Viibida ja randuda veekogude kallasradadel (mererannas 20 m, siseveekogudel 10 m veepiirist)
  4. Käia selleks ettenähtud teid mööda loodus- ja muinsuskaitseobjektidel, mis on eramaadel
  5. Telkida selleks ettenähtud kohtades, mujal telkimiseks peab olema maaomaniku luba
  6. Teha lõket maaomaniku loal
  7. Korjata seeni, marju, lilli, ravimtaimi
  8. Kalastada käsiõngega (õngega, millel pole ketast)
  9. Võtta lõkkematerjaliks lamapuitu ja risu
  10. Võtta veekogudest vett
  11. Liikuda veekogudel ja jääl, supelda

Ei tohi

  1. Viibida tähistatud eramaal omaniku loata
  2. Külastada omaniku loata loodus- ja muinsuskaitseobjekte, mis paiknevad taluõues
  3. Kalastada ilma kalastuskaardita
  4. Prahti ja jäätmeid loodusesse jätta

Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Nii aeda koristades kui matkates, tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi. Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt www.lõke.ee .

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt.

Taolised juhtumid sagenevad just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad vanad mööbliesemed, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Leitakse, et kõige lihtsam on kogunenud risu ja rämps lõkkesse visata. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad.

Mõnikord kasutatakse lõkkes põletamist ka kulude vähendamise viisina. Majapidamisse tellitakse kõige väiksem prügikonteiner või väidetakse, et majapidamist üldse ei kasutata. Tekkinud jäätmed, mis prügikasti ära ei mahu või mida kuskile panna ei ole, põletatakse lõkkes. Selline käitumine on vale.

Tihtilugu põletatakse jäätmeid lõkkes või koduahjus. Suures koguses seguplastide põletamine, seda just madalal temperatuuril, nagu lõkkes, seab ohtu sinu ja su naabrite tervise. Plastide mittetäielikul põlemisel paiskub õhku lausa mürgikokteil, mis sisaldab tervist kahjustavaid ühendeid.

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega sealhulgas maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame.

Seega – lõkkesse sobimatute jäätmete lõkkes põletamise korral on tegemist otsese looduse ja inimeste mürgitamisega.

Sobimatute jäätmete lõkkes põletamisel tekkivate ühendite võimalikud mõjud tervisele:

  • polütsüklilised aromaatsed süsivesikud (PAH) - vähk
  • dioksiinid ja furaanid - immuun- ja hormoonsüsteemi häired, vähk
  • benseen - leukeemia
  • formaldehüüd - silmade, nina ja kurgu ärritaja, hingamisvaegused, nahalööve, vähk
  • peened osakesed - hingamishäired, kardiovaskulaarsed häired, südameinfarkt
  • polüaromaatsed süsivesinikud - vähk
  • vesinikkloriid - söövitava toimega silmadele, nahale ja limaskestadele, hingamisteede ärritus ja krooniline bronhiit
  • vesiniktsüaniid - närvi-, hingamisteede-, kardivaskulaarne- ja kilpnäärmehäired
  • süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres

Tuhk võib sisaldada järgmisi raskmetalle:

  • kaadmium - kopsu- ja maksakahjustused
  • arseen - seedetrakti probleemid, aneemia, neeru- ja maksahaigused, vähk
  • elavhõbe - närvisüsteemi ja neerukahjustused
  • kroom - hingamisteede kahjustused, vähk

Mida jäätmetega teha?

Sordi jäätmeid juba tekkekohal ehk kodus, töökohas ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval. Kui kogumispunkt on pisut kaugemal, siis ühenda see käik mõne teise asjatoimetusega lähikonnas.

Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest – kus täpselt asuvad jäätmete kogumispunktid ning millistel tingimustel neid saab sinna ära anda. Ära põleta jäätmeid.

  • Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla.
  • Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse.
  • Igaüks saab jäätmete ohutu käitlemisega hakkama!

Uuri keskkonnaportaalist Bioneer, kuidas jäätmeid sortida: http://www.bioneer.ee/sortimine

Kui näed, et prügi põletatakse, anna sellest teada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Valvetelefon 1313 töötab üleriigiliselt ja ööpäevaringselt ning numbrit saab valida nii mobiililt kui ka lauatelefonilt. Maksimaalne trahvisumma eraisikule prügi lõkkes põletamise eest on 300 trahviühikut, mis 2014. aasta mai seisuga tähendab kuni 1200 eurost trahvi.

Vaata prügi põletamise ohtudest rääkivaid Vanamehe multikaid

https://www.youtube.com/watch?v=tOMafpxC0gU
https://www.youtube.com/watch?v=p6k2etdD4iQ

Näita lastele harivat Jänkujussi multikat

https://www.youtube.com/watch?v=EvBw56Fp2m4

 

Otsusta, kas säästad või saastad!